KultuurMUSTIKATE istutamine
Kultuurmustikate kasvukohaks sobib päikesepaisteline aed või põld. Kõige lihtsam on istutada kultuurmustika taimi juba olemasolevasse turbapeenrasse. Koduaeda istutamiseks tuleb arvestada 1 taim 1 m²-le ja potis kasvatatud taimi võib aeda istutada kevadest sügiseni. Taime istutamiseks kaevata ca 40 liitri suurune auk (külgedele ega põhja kilet vms ei pane) , täita see väetisevaba happelise freesturbaga (soovitavalt pH = 4,2-5,0) ja istutada taim. Istutamiseks sobib vaid happeline ja väetisevaba turvas, ei sobi tomatite ega lillede istutusturvas ega muu selline. Võiks ka multšida puukoorega, musta kile vms. Vajadusel kasta nagu teisi taimi aias.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et sõnnikut ega muud seda tüüpi väetiseid ei tohi mustikatele panna. Väetada tuleb suve esimesel poolel (kuni jaanipäevani) kaks korda kasutades aianduspoodides müüdavad üksnes mustikatele või ka rododendronitele mõeldud väetised. Jäneste-kitsede eest tuleb kasvukoht kaitsta võrkaiaga. Marjade valmides tuleb saaki lindude eest kaitsta linnuvõrkudega sarnaselt teiste marjapõõsastega.
Suurema mustikakasvatuse rajamiseks sobivad nii mineraalmullad kui ka ammendatud freesturbaväljad. Mineraalmuldadele rajataval tootmispõllul tõmmata 1,8...2,0m vahega "kartulivaod" sügavusega min 40 cm, täita freesturbaga, paigaldada peenravaip vms ja istutada taimed 1m vahedega. Seejärel kasta. Umbrohutõrjeks on soovitav laotada peenarde vahele umbes 10 cm paksuselt saepuru või jätta lihtsalt muru.
Kultuurmustika õied ei karda kergemaid kevadisi öökülmi. Marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal, kuid erinevate sortide marjade maitse ja valmimisaeg võib üsna palju varieeruda. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist.
Me müüme neid taimi, mida ise katsepeenras ja põllul kasvatame ja seepärast teame üsna hästi, mis Eesti kliimas kasvab. Samas tuleb arvestada, et ka Eestis on kasvutingimused erinevad näiteks Lõuna-Eesti versus Eesti saared. Vaata Metsa talu e-poodi siit.
Kindlasti tuleb meeles pidada, et sõnnikut ega muud seda tüüpi väetiseid ei tohi mustikatele panna. Väetada tuleb suve esimesel poolel (kuni jaanipäevani) kaks korda kasutades aianduspoodides müüdavad üksnes mustikatele või ka rododendronitele mõeldud väetised. Jäneste-kitsede eest tuleb kasvukoht kaitsta võrkaiaga. Marjade valmides tuleb saaki lindude eest kaitsta linnuvõrkudega sarnaselt teiste marjapõõsastega.
Suurema mustikakasvatuse rajamiseks sobivad nii mineraalmullad kui ka ammendatud freesturbaväljad. Mineraalmuldadele rajataval tootmispõllul tõmmata 1,8...2,0m vahega "kartulivaod" sügavusega min 40 cm, täita freesturbaga, paigaldada peenravaip vms ja istutada taimed 1m vahedega. Seejärel kasta. Umbrohutõrjeks on soovitav laotada peenarde vahele umbes 10 cm paksuselt saepuru või jätta lihtsalt muru.
Kultuurmustika õied ei karda kergemaid kevadisi öökülmi. Marjade maitse on magusam kui Eesti metsamustikal, kuid erinevate sortide marjade maitse ja valmimisaeg võib üsna palju varieeruda. Marjad on olenevalt sordist kuni väga suured ja valmivad juulis-augustis. Söömisel ei määri suud ja esimesed marjad valmivad kolmandal või neljandal aastal peale istutamist.
Me müüme neid taimi, mida ise katsepeenras ja põllul kasvatame ja seepärast teame üsna hästi, mis Eesti kliimas kasvab. Samas tuleb arvestada, et ka Eestis on kasvutingimused erinevad näiteks Lõuna-Eesti versus Eesti saared. Vaata Metsa talu e-poodi siit.